Aleksandr Latini olümpia-aasta ettevalmistusest

2016. Triatlonihooaja avapauk on peagi saabumas, eriliseks teeb seekordse hooaja augustis toimuvad olümpiamängud Rio de Janeiros. Olümpiapääset on jahtimas ka möödunud aasta parim meestriatleet Aleksandr Latin. Uurisime Aleksandrilt, kuidas tähtsa hooaja ettevalmistus on kulgenud ja mida toob hooaja algus.

Aleksandr, kuidas on kujunenud ettevalmistus hooajaks? Kas kõik on sujunud ja planeeritud treeningud tehtud?

Tänu ülipikale möödunud võistlushooajale, jäi selle hooaja eelne ettevalmistusaeg üsna lühikeseks. Sellest hoolimata said enamik planeerituid treeninguid ikkagi tehtud. Peamine on see, et olen terve ja mind ei kimbuta ükski vigastus.

Kus peamiselt treeninud oled, millistes treeninglaagrites viibinud?

Peale lühikest puhkust alustasin detsembris ettevalmistusega Eestis, kus põhirõhk oli pandud ujumisele ning osadel päevadel käisin lausa kaks korda päevas ujumas. Nädalane veekilometraaž teiste treeningute kõrval ületas tihti 30km. Jaanuari teisel päeval lendasin juba Lanzarotele, kus toimus viienädalane baasettevalmistuslaager süsteemis 2 rasket + 1 kerge nädal. Raskete nädalate maht ületas 30 tundi ning kõige mahukam nädal koosnes 35 treeningtunnist (7h ujumist; 19h ratast; 6h jooksu; 3h jõudu, ÜKE, jooksuharjutused). Need oli mu senise karjääri mahukamad nädalad ning vaatamata sellele, suutsin laagri lõpuni säilitada kvaliteeti ning kiirust.

Millele (mis alale) suurem tähelepanu treeningutel läinud on? Milles tunnetad hetkel suurimat edasiminekut/arengut?

Kuna eelmise hooaja viimastel MK-etappidel tundsin, et ujumine hakkab natukene “käest ära minema”, siis detsmebris läks ujumistreeningutele päris palju energiat, et tõusta soovitud tasemele tagasi. Suuremaks edasiminekuks pean seda, et kasvanud mahtude kõrval lõigutreeningutel jooksukiirus jäi vähemalt samaks või isegi tõusis. See teadmine annab lootust, et teoorias pean ma olema võimeline samamoodi stabiilselt võistlema, aga juba loodetavasti kõrgemate kohtade pärast. Ent see on ainult teooria, mis praktikas toimuma hakkab, saab varsti teada. Selline on juba kord spordi ilu ja võlu.

Mis on planeeritud hooaja avastardiks ja millinee näeb välja võistlushooaeg? Kas plaanidesse mahub ka Eestis võistlemine?

Avastardiks on Abu Dhabi WTS sarja võistlus (World Triathlon Series on maailma kaalukaim võistlustesari mille kägus selgitatakse igal aastal välja maailmameistrid – toim.). Hetkel olen veel ootelehel, kuid tõenäosus starti pääseda on üsna kõrge. Siinkohal tahaks seda “startipääsemise” süsteemi natuke selgitada. Starti pääseb ITU (rahvusvaheline triatloni liit – toim.) edetabeli 65 parimat (võttes arvesse riikidele kehtestatud kvoote). Eelmisel aastal nägin kõvasti vaeva sellega, et parandada oma edetabeli positsiooni, mis võimaldaks sel hooajal keskenduda juba ainult OM punkte jagavatele võistlustele. Tegin korraliku edetabeli tõusu ning hooaja lõpus olin 84. positsioonil, millest pidanuks piisama, et saada Abu Dhabi stardinimekirja. Paraku tekkisid äkitselt jaanuaris Lõuna-Ameerikasse veel mõned uued ITU punktivõistlused, mis hilissügisel polnud isegi veel kalendris ja nende toimumisest polnud kellelgi aimugi. Seetõttu olen nüüd langenud edetabelis 6 kohta ja seega jälle ootelehele paigutatud. Selline fakt tõestab ilmekalt treener Jüri Käeni ütlust, et sport on kahjuks äri ning kedagi ei huvita väikeriikide üksiksportlaste mured. Olen endast maksimumi andnud, et ülitähtsaks hooajaks valmis olla, paraku mõned ootamatused rikuvad plaane. Säilitan kaine mõistuse ja ootan ning loodan heale õnnele.
Praegu hakkab mu karjääri kõige tähtsam periood. Alates märtsist kuni 15. maini on tulemas neli MM-sarja võistlust ja 5 MK-etappi. Kõike ma kaasa teha ei plaani, kuid vähemalt 6 eelpoolmainitutest pean kaasa tegema. Alustan Abu Dhabi WTS etapiga, seejärel Austraalias Mooloolaba ja Uus-Meremaal New Plymouth MK-etapid ning edasi vaatame juba tulemustest lähtuvalt. Panen end igale võistlusele kirja ja hiljem otsustame treener Jüriga, kus võistleme ja kus mitte. Selge on see, et lendamist  erinevate kliima- ja ajavöönditega kohanemist tuleb hästi palju kuna võistlused on maailma eri nurkades.

Kas Rio nimel on võistlusplaanis ka muudatusi võrreldes varasemate aastatega?

Ainuke muudatus on see, et sel aastal kuni Rio OM-kvalifikatsiooniperioodi lõpuni ei plaani ma mitte ühtegi ITU punktivõistlust teha, vaid kavas on ainult OM-punkti võistlused.

Kuidas hindad oma hetkevõimalusi Riosse jõuda?

Kui OM-i start toimuks homme, siis minu võimalus starti pääseda on põhimõtteliselt null. Aga õnneks kvalifikatsiooni lõpuni on veel peaaegu 4 kuud minna. Vaadates kvalifikatsiooniperioodi tervikuna, siis ma tõenäoliselt pidevalt, vaikselt ja kindlalt tõusen edetabelis ettepoole –  seega: It’s not over till it’s over. Nagu mu kogemus näitab, juhtub spordis kõike. Olen terve (vähemalt praegu); motiveeritud ja valmis raskeks katsumuseks ja tahan seda ka nautida. Põhieesmärgiks ongi anda enast maksimum ja tagada Rio OM-pääse.

Rio de Janeiro olümpial pääseb triatlonis võistlema 55 mees- ja 55 naistriatleeti, maksimaalselt saab iga riik välja panna 3 sportlast, kvalifikatsiooniperiood lõppeb mai keskel.

Soovime Aleksandrile palju edu ja sportlikku õnne, et igatsetud Rio pääse saabuks! Hoiame pöidlad pihus ja mais saame teada, kas ja mitu Eesti triatleeti olümpial stardijoonele asub.

Aleksandr Latinit intervjueeris Martin Meri
Foto: Mallor Malmre